Teekond algab

Põlva lasketiirus on omaette vaikus. See ei ole tühi ega tegevusetu vaikus, vaid selline, milles inimene püüab korraga kontrollida hingamist, pilku, keha ja mõtteid. Siin võib millimeeter muuta tulemust ning eelmine ebaõnnestunud lask tuleb peast välja saada enne, enne kui järgmist üldse teha saab. Metsa 7 majas on seda oskust õppinud mitu põlvkonda Põlva laskureid. Üks neist tuli siia kunagi 14-aastase tüdrukuna. Tema nimi on Maire Tiisler.

Maire alustas lasketreeninguid Põlvas 1986. aastal Liia Niguli juhendamisel, hiljem treenis teda Viktor Ovtšinnikov. Alguses tuli selgeks saada kõik see, millest pealtvaataja laskmise puhul sageli mööda vaatab: kuidas seista, relva hoida, hingata, päästa ja pärast kehva lasku rahulikuks jääda. Märklehel paistab ainult tulemus, kuid selle taga on sadu tunde, mil sportlane õpib valitsema eelkõige iseennast.

Laskespordi juurde jõudis Maire tänu oma õele, kes käis lühikest aega püssitreeningutel. Esialgu proovis Maire samuti püssilaskmist, kuid pärast püstolist laskmist sai ta aru, et just see ala on tema jaoks õige.

Maire õppis kiiresti. 1990. aastal võitis ta Nõukogude Liidu noorte meistrivõistlustel 40 lasu õhupüstoli harjutus individuaalse hõbemedali. Toonases spordisüsteemis tähendas sellisele võistlusele jõudmine juba iseenesest kõrget taset. Sealt medaliga Põlvasse naasmine näitas, et Metsa tänava lasketiirus tehtud töö kandis palju kaugemale kui kodulinna piirid.

Pärast Eesti taasiseseisvumist kuulus Maire aastatel 1992–2002 püstoli laskmises Eesti koondisse. Ta esindas Eestit õhkrelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel 1995., 1997. ja 1998. aastal ning osales 2002. aastal maailmameistrivõistlustel. Kümme aastat koondises ei sünni ühest heast võistlusest ega juhuslikust õnnestumisest. Selleks tuleb osata tulemust korrata ka siis, kui enesetunne pole parim, võistlus on pikk ja teised laskurid kõrval vähemalt sama tugevad.

Kodustel võistlustel tuli Maire aastatel 1989–2002 ühe korra individuaalseks ja kümme korda naiskondlikuks Eesti meistriks. Ta püstitas 1991. aastal individuaalse Eesti rekordi ning osales kolme naiskondliku rekordi sünnis. Need on suured arvud, kuid laskmises koosnevad suured arvud alati väga väikestest asjadest: ühest rahulikust hingetõmbest, kindlast randmest ja õigel hetkel tehtud päästmisest.

Mingil hetkel jõuab iga sportlane küsimuseni, mis saab edasi. Maire ei lahkunud laskmisest, vaid liikus tulejoonelt selle kõrvale. Temast sai treener – inimene, kes ei pea enam ise tulemust tegema, kuid peab oskama aidata seda teha kellelgi teisel.

Esimese mõneaastase kokkupuute treeneritööga sai Maire kohe pärast keskkooli, aastatel 1990–1992. Pikemalt naasis ta treeneritöö juurde 2004. aastal, kui talle tehti ettepanek asuda Põlva Spordikooli laskmistreeneriks. Maire võttis pakkumise vastu ning on sellest ajast alates seal töötanud.

Maire on töötanud laskmistreenerina juba aastaid ning tal on vanemtreeneri kutsetase. Igapäevaselt töötab ta Põlva Spordikoolis ja juhendab noori Metsa 7 siselasketiirus – samas paigas, kus kunagi algas tema enda teekond laskespordis. 

Treenerina ei piisa sellest, et inimene ise täpselt laseb. Ta peab märkama, kas noore ebaõnnestumise taga on vale kehaasend, kiirustatud päästmine, väsimus või hoopis võistlusärevus. Ühele tuleb öelda rohkem, teisele vähem. Mõnda peab tagasi hoidma, teist julgustama. Kõige keerulisem polegi alati õpetada relva käsitsema, vaid aidata noorel uskuda, et järgmine lask võib tulla parem.

Maire sõnul pakuvad treeneritöös kõige suuremat rõõmu tublid ja motiveeritud õpilased. Sama oluline on võimalus tunda uhkust noorte saavutuste üle ning näha, kuidas järjekindel harjutamine hakkab tulemusi andma.

Maire Tiisleri tuntuim õpilane on Põlvast pärit olümpialaskur Peeter Olesk, kes alustas 2004. aastal Metsa tänava lasketiirus ning treenis Maire juhendamisel viis aastat. Hiljem juunioride Euroopa meistriks tulnud ja kolmedel olümpiamängudel Eestit esindanud Oleski kõrval on Maire kasvatanud veel arvukalt Eesti meistrivõistluste medaliste. Tema õpilaste hulka on kuulunud Mihkel Kasemets, Mariliis Tiisler, Merje Tenso, Kelly Elias, Hanna Renata Kottise ja Helle Leis ning viimastel aastatel Robin Kahre, Kristjan Kahre ja Kristo Käo, kes õpib eelmisest aastast Audentese spordigümnaasiumis. Robin ja Kristjan on võitnud medaleid nii Euroopa kui ka Eesti meistrivõistlustelt ning Kristo on jõudnud Euroopa noorte paremikku ja võitnud mitu Eesti meistrivõistluste medalit. 

Tippsportlase puhul nähakse enamasti tema viimaseid treeningu aastaid, koondise dressi ja tulemust suures võistlusprotokollis. Algus on tavaliselt palju tagasihoidlikum. See võib olla vana lasketiir väikeses linnas, esimene proovitreening ning treener, kes õpetab relva õigesti hoidma. Peeter Oleski ja paljude teiste Põlva laskurite puhul asub see algus Metsa tänaval.

Kõigist Maire õpilastest ei saa muidugi olümpialasi ega Eesti koondislasi. Treeningul õpitu ei kao seepärast kuhugi. Laskmine õpetab keskendumist, vastutust ja kannatlikkust. See õpetab, et tehtud lasku enam muuta ei saa, kuid järgmise jaoks saab ennast uuesti kokku võtta. Neid oskusi läheb vaja ka väljaspool lasketiiru.

Noortel, kes tahaksid laskesporti proovida, soovitab Maire lihtsalt tulla ja selle spordialaga tutvust teha. „Võib-olla on laskmine just see, mis neile sobib,” ütleb ta.

Maire ei ole Metsa 7 majas ainult treener. Ta on olnud Põlva Laskespordiklubi laskur, treener ja kohtunik ning Eesti Laskurliit on nimetanud teda väga hinnatud laskespordi kohtunikuks. Kohtunikuna on ta tegutsenud ka suurtel rahvusvahelistel võistlustel. See tähendab, et ta tunneb laskesporti mitmest vaatenurgast: sportlasena tulejoonelt, treenerina laskuri kõrvalt ja kohtunikuna võistluse toimimise eest vastutades.

Tema tööd on märgatud ka väljaspool lasketiiru. 2019. aastal pälvis Maire Põlva valla hariduspreemia. See on tema ameti puhul oluline tunnustus, sest spordikooli treener ongi õpetaja – lihtsalt klassiruumi asemel toimub õppetöö tulejoonel. Eesti Laskurliit nimetas Maire 2023. aastal üheks aasta treeneriks ning Põlvamaa parimate treenerite valimisel on tema nimi olnud esile tõstetud ka järgmistel aastatel.

Maire Tiisleri lugu seob Metsa 7 maja erinevad ajad üheks tervikuks. Ta tuli siia noore laskurina, jõudis Eesti meistriks, rekordiomanikuks ja koondislaseks ning jäi seejärel samasse paika järgmisi õpetama. Tema kõrval alustanud noortest on saanud Eesti meistrid, Euroopa medalivõitjad ja olümpialane.

Ühes ja samas majas saavad nii kokku Maire enda esimesed treeningud, Peeter Oleski sportlaskarjääri algus ning tänaste Põlva noorte saavutused. Iga põlvkond lisab Metsa 7 loosse midagi uut, kuid annab edasi ka seda, mis oli siin enne.

Seepärast ei ela Põlva lasketiir ainult oma kuulsusrikas minevikus. Tulejoonel harjutatakse endiselt, märk lehtedele tekivad uued tabamused ning Maire õpetab noori tegema järgmist lasku natuke paremini kui eelmist.

Suured tulemused ei sünni ainult suurtes keskustes. Mõnikord saavad need alguse Põlvas Metsa tänava lõpus – vaikselt, järjekindlalt ja üks lask korraga.

Põlva Laskeklubi liikmed. Maire Tiisler on vasakult neljas. Pildil on ka Andreas Maspanov, Anne Vasarik, Andres Hunt ja Anneli Patrail.
Foto: Taavi Nagel