Leevaku korsten
Leevaku küla Võhandu jõe ja Tartu-Räpina maantee ristumiskohas on olnud 200 aasta jooksul koduks tervele reale tööstustele. Ajal, mil kõige suuremat jõudu said masinad ülespaisutatud jõest, mitte naftast või söest, rajati sinna nii jahu- kui ka saeveskid, seal sai villa kraasida, sõjaväele tekstiile kududa ja hiljem elektrienergiat toota.
Jõgi oli lisaks ka veetee — ja märksa kiirem ning tõhusam kui toonased maanteed. Võhandu on allpool paisu piisavalt lai, et Leevaku ja Räpina vahel liikus sõdadevahelisel ajal inimesi ja kaupa vedanud aurik.
Leevaku ümbruses leidub ka ohtralt savi, mistõttu otsustati 1920. aastate alguses rajada sinna veel üks tööstus — tellisevabrik. Uus tööstus oli sedavõrd mastaapne, et sellest saanuks üks võimsamaid telliskive tootvaid ettevõtteid kogu Eestis — ehituskivide toodangumahult oleks see suutnud varustada kogu riiki. Kaup oleks klientideni jõudnud mööda veeteid: aurikuga Räpinasse, sealt lodjaga Peipsile ja Emajõge mööda Tartusse.
Vabrik tehtigi valmis toimekate kohalike Artur ja Alide Reinomäe eestvedamisel. Ehitus läks maksma miljoneid marku ja tehasest sai muljetavaldav maamärk — selle 50-meetrine korsten kõrgub üle puulatvade ja on kaugele näha ka täna, kuigi tehas ise läks juba paari-kolme aastaga pankrotti.
Ettevõtmise dramaatilise ja kiire kokkukukkumise põhjuseks oli Leevaku ümbruse savi koostis — see ei sobinud telliste tootmiseks. Leevaku savi sisaldab lubjakiviosakesi, mis tekitasid tellistes lubja väljalööke (nn „põrgulisi“). Kuidas nii oluline aspekt äriplaanis piisava tähelepanuta jäi, on tagantjärele keeruline mõista, eriti kuna Reinomäed olid juba kümme aastat vedanud väiksemat tellisetehast kõrvalkülas Toolamaal.
Monumentaalne korsten püsib aga kaitsealuse kultuurimälestisena edasi, kandes tellisemustrisse pikituna Reinomägede initsiaale A. ja R — rahvasuu sõnul rajati võimas korsten mitte ainult praktilisest vajadusest, vaid ühtlasi ka nende kahe armastuse nimel. Täna leiab monument kasutust maailma kõrgeima saunakorstnana sinnasamasse rajatud väikese sauna tarbeks. Omanikeks on vilkad kohalikud inimesed, kes peavad plaani oma hoolealust monumenti kõpitseda ning lubavad kõigil viisakatel huvilistel sinna oma silmaga lähemalt uudistama minna.
Leevaku on külastamist väärt ka muidu. Nagu ütleb korstna tänane perenaine Ülle — lisaks korstnale on Leevakul, Võhandu jõe kaldal hüdroelektrijaam ja küla piknikuplats ja selle taustal on liivapaljand — see on nagu nende endi Taevaskoda, kõigile ränduritele ilus puhkekoht, kus telkida, supelda, püüda kala ja nautida veekohinat.
Foto: Ivar Leidus, Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0 ee
