Teekond algab

Kui Põlvast räägitakse inimesele, kes siinset kanti hästi ei tunne, tulevad talle tõenäoliselt esimesena meelde Taevaskoda, Meenikunno raba ja käänulised Lõuna-Eesti teed. Kohalik teab, et Põlva ei ela ainult loodusest. Siin võib ühel õhtul kuulata džässi, järgmisel vaadata Eesti kutselise teatri külalisetendust ning suvel sõita Lutsu külla või Kiidjärve mõisaparki vabaõhulavastusele.

Põlva kultuurielu ei mahu ühe maja ega ühe lava peale. Selle kese asub küll linnas, kuid harud ulatuvad Taevaparki, Intsikurmu, külaplatsidele ja mõisaparki. Mõnes paigas ootab publikut pöördlava ja professionaalne tehnika, teises ehitatakse kogu teatrimaailm suveks peaaegu tühjale platsile.

Kõige selle taga on inimesed, kes usuvad, et hea kultuur ei pea sündima ainult Tallinnas või Tartus.

Maja, kus Põlva kohtub suure maailmaga.

Põlva kesklinnas seisab hoone, mida paljud kohalikud nimetavad endiselt kultuurimajaks või vana nimega kultuuri- ja huvikeskuseks. Ametlikult on see praegu Põlva Kultuurikeskus, kohalikele aga läbi aegade lihtsalt Kultra.

1991. aastal avatud Hans Kõlli projekteeritud majas asub 394-kohaline pöördlavaga saal. Saalil on ka orkestriauk ning sellise teatri võimekusega kultuurikeskusi on Eestis vaid kaks – Põlvas ja Paides. See võimaldab tuua lavale suuremahulisi produktsioone ning muusikateatri eri žanre, näiteks operette, oopereid, ballette ja muusikale. Viimastel aastatel on mitmed sellised lavastused ka Põlva publikuni jõudnud. Tartust lõuna pool teist samaväärsete võimalustega teatrimaja ei ole, mistõttu on Põlval selle kultuurikeskusega tõepoolest vedanud.

Aastate jooksul on siin esinenud Eesti tuntud muusikud, orkestrid ja teatrid. Põlva publikuni jõuavad Vanemuise, Ugala, Rakvere Teatri, Tallinna Linnateatri ja teiste kutseliste teatrite külalisetendused. Nende kõrval toimuvad kammer- ja koorikontserdid, džässiõhtud, lasteetendused, stand-up, näitused ning kohalikud sündmused.

Mõni etendus müüakse välja juba ammu enne seda, kui näitlejad Põlvasse jõuavad. Väikelinna kohta võib kultuurikalender olla üllatavalt tihe: samasse nädalasse võivad mahtuda kammerkontsert, džässiõhtu ja suure teatri külalisetendus.

Kultuurikeskuse tegevus ei piirdu maja nelja seinaga. Hoone ülaosas asub Taevapark, kus kohtuvad kunst, muusika ja vaated Põlva linnale. Suvel toimuvad seal kontserdid ja festivalid. Keskuse tegevusega on seotud ka Intsikurmu laululava ja metsapark. 

2026. aastal pälvis Põlva Kultuurikeskus Eesti muusikaettevõtluse auhindadel aasta kontserdipaiga tiitli. See oli tunnustus mitte ainult ühele hoonele, vaid kogu tööle, millega tuuakse kõrgetasemeline kultuur Lõuna-Eesti väikelinna.

Kes kõik need sündmused Põlvasse toob?

Põlva Kultuurikeskuse direktor ja kunstiline juht on Eerika Mark. Ta on varem juhtinud Politsei- ja Piirivalveorkestrit, töötanud Eesti Vabaõhumuuseumi üritusturunduse juhina ning olnud Eesti Muusika Päevade peaprodutsent. Põlva Kultuurikeskust juhib ta alates 2018. aastast.

Tema eestvedamisel on Põlvasse toodud rahvusvahelisi muusikuid, arendatud Taevapargi programmi ning loodud koostöösuhteid Eesti teatrite, orkestrite ja kontserdikorraldajatega. Eerika Marki panust Põlvamaa kultuuri ellu tunnustati 2025. aastal ka Põlvamaa teenetemärgiga.

Üks inimene ei korralda aga kõiki kontserte ja etendusi. Valmis kultuuriõhtu taga tegutseb terve meeskond: ürituste korraldajad, turundaja, piletimüüjad ning heli-, valgus- ja lavatehnikud. Publik näeb esinejat ja valmis lava, kuid enne seda on tulnud pidada läbirääkimisi, sõlmida kokkuleppeid, ehitada üles tehnika, teha proove ja lahendada kümneid väikeseid küsimusi.

Põlva lavadele on jõudnud rahvusvahelisi esinejaid väga erinevatest paikadest üle maailma. Nende kohtumiste ning kogu sündmuste melu taga on kultuurikeskuse meeskonnast märksa laiem koostöö- ja vabatahtlike võrgustik. Kõiki kaasaaitajaid pole võimalik siinkohal üles lugeda – nende hulka kuuluvad nii kohalikud vabatahtlikud, kultuurikorraldajad, tehnilised meeskonnad, majutus- ja toitlustus partnerid, toetajad kui ka paljud teised. Nende ühine panus aitab väliskülalised Põlvasse tuua, nad siin vastu võtta ning muuta iga kontserdi või etenduse terviklikuks sündmuseks. Tegelikult on see inimeste ja koostöösuhete ring palju suurem, kui ühte juttu mahutada saab. 

Samuti ei tähenda kultuurikeskuses toimuv sündmus alati seda, et selle korraldaja on kultuurikeskus ise. Mõne külalisetenduse toob kohale teater või era produtsent. Mõne kontserdi korraldab artisti produktsioonifirma ning kultuurikeskus annab saali ja tehnilise toe.

Teiste sündmuste puhul on keskus ise programmi looja. Hea näide on Põlva Jazziklubi, mille kontserte korraldatakse koostöös Eesti Jazziliiduga. Alates 2021. aastast tegutsenud klubi toob Põlvasse nii tuntud muusikuid kui ka uuemaid koosseise. Väiksemas ja vahetumas ruumis ei jää artist publikust kaugele ning kontsert võib tunduda pigem ühise muusikalise vestluse kui tavapärase lavaesinemisena.

Nii on Põlva Kultuurikeskus korraga programmi kujundaja, sündmuste korraldaja, koostööpartner, tehniline võõrustaja ja kontserdipaik. Just selline koostöö võimaldab pakkuda siin kava, mida võiks tavaliselt oodata palju suuremast linnast.

Seepärast ei tasu Põlvast lihtsalt läbi sõita. Tasub vaadata, mis õhtul toimub. Võib juhtuda, et kultuurikeskuses mängib mõni Eesti tippteater, Taevapargis algab kontsert, Lutsul koguneb külarahvas lavale või Kiidjärve mõisapargis süttivad tuled suure suvelavastuse kohal.

Põlva ei ole suur linn. Kuid tema lavadelt kostvad lood on palju suuremad, kui linna suurus esialgu arvata lubab.

Fotod: Põlva Kultuurikeskus