Ilumetsa kraatrid ja matkarada
Enne kui 1930ndatel valmis Tartu-Petseri raudtee, oli Kagu-Eesti küllaltki raskesti ligipääsetav ja omaette maanurk. Rongiliiklus tõi aga hulgaliselt muutusi nii kohalike elukorraldusse kui ka ülejäänud Eesti teadmistesse piirkonna kohta.
Et Ilumetsas on põnevad, hiiglaslikud „hauad“, teadsid ümberkaudsed inimesed varemgi. Maastikuvormidena on nad sedavõrd silmapaistvad, et kõigil viiel on nimed. Rahvajuttudes toimetasid neis aukudes põrgulised ja nii on ka kolme nimed vastavad — Põrgu-, Kuradi- ja Tondihaud. Ülejäänud kaks on Süva- ja Inglihaud.
Avastamaks, et need polegi kõhedate olendite hauad vaid maailmas harukordset tüüpi (vaadeldavad!) meteoriidikraatrid, selleks oli vaja, et raudteed mööda jõuaksid värskelt rajatud Ilumetsa peatusesse geoloogid. Teadlaste algne tööülesanne oli tellisetehase rajamiseks sobivaid savileiukohti kaardistada.
Suurim kraater, Põrguhaud, on ligi 80-meetrise läbimõõduga ning 12,5 meetrit sügav. Maailmas on vaid 15–20 sellist meteoriidikraatrit, mis on selge, kraatrilise maastikuvormina inimesele vaadeldavad ja hoomatavad. Põrguhaua kõrval on Eestis üks selline veel, isegi suurem — Kaali kraater Saaremaal.
Ilumetsa kraatrid tekkisid ca 6600 aastat tagasi — ajal, mil siin elasid inimesed, kes olid just samal ajal kivitööriistade kõrval kasutusele võtmas keraamikat. Erinevalt 4000 aastat hiljem langenud Kaali meteoriidist ei ole nii ammusest ajast rahvapärimuslikke vihjeid võimalik leida. Löök pidi sellegipoolest maailmamuutev olema — plahvatusi oli näha ja kuulda sadade kilomeetrite kaugusel. Kui see juhtus öösel, siis veelgi kaugemal. Lähemate kilomeetrite raadiuses põles kõik paljaks.
Maailm on tegelikult muidugi kraatreid täis. Osad on aga maakoore muutumise või setete ladestumisega nähtamatuks kulunud. Teised on nii suured, et pole võimalik aduda, et sa ühe sellise sees või juures oled. Kolmandad on küll piisavalt väiksed ja nähtavad, aga ilma märgatavate „ülestõstetud“ servadeta, sageli järveks muutunud.
Eesti on tuvastatud kraatrite arvu järgi riigi pindala kohta maailma tipus — meie maal ja rannikumeres on leitud kokku seitse impaktstruktuuri. Kagu-Eestis tasub geoloogiahuvilisel põigata Ilumetsa kõrval ka Tsõõrikmäele Räpina külje all.