Põlvas ei pea sporti “planeerima”
Põlvas ei küsita, kas sa liigud. Küsimus on pigem, kuidas täna liigud. Siin on sport sama loomulik nagu värske õhk pärast vihma.
Põlva liikumisvõimaluste juures on kõige iseloomulikum see, et need on igapäevaeluga kokku kasvanud. Hommikuti liiguvad koolilapsed kehalise kasvatuse tundi, samal ajal teevad oma ringe ujulas pensionärid, õhtul täituvad saalid trennidega ja nädalavahetusel toimuvad võistlused. Spordirajatised ei seisa siin kunagi tühjalt – neil on pidev kasutus ja oma kindel roll kogukonna rütmis.
Põlva Spordikeskus on selgelt üks kohaliku spordielu keskpunktidest. Hoones on ujula, jõusaal, maadlussaal, aeroobikasaal ja avar spordisaal, kus toimuvad pallimängud ning treeningud. Tegemist on kaasaegse ja hästi toimiva keskkonnaga, kus sportimine on mugav igal aastaajal. Siin ei pea mõtlema, kust alustada – lihtsalt tuled uksest sisse.
Üsna lähedal asuv Mesikäpa Hall on koht, kus tekib tunne, et nüüd läheb päriselt mänguks. Trennid, liigamängud, võistlused – siin on tempot ja pinget. Lisaks on Mesikäpa halli ülemisel korrusel võimalus tegeleda sisekergejõustikuga – seal asub väiksem sisekergejõustiku saal ning jõusaali nurk, mis annab lisavõimaluse individuaalseks treeninguks ja üldfüüsilise vormi arendamiseks.
Ahja Spordihoone näitab, et liikumine ei ole ainult linna teema. Seal toimuvad kooli kehalise kasvatuse tunnid, treeningud ja kogukonna üritused. Spordihoone olemasolu tagab, et ka väiksemas piirkonnas on liikumisvõimalused hästi kättesaadavad ja palliplatsid on avatud tervele vallale.
Väljas muutub liikumine vabamaks. Põlva Linnastaadion ja Tilsi Staadion on kohad, kus tehakse ringe, peetakse mänge ja kus suveõhtud venivad märkamatult pikaks. Põlva staadioni jõulinnakus tehakse trenni oma keharaskusega – lihtne ja aus. Tilsi staadioni hoones olev jõusaal annab võimaluse jätkata ka siis, kui ilm keerab ära. Ja kui tribüünid täituvad, on tunne, et kogu kogukond on korraga kohal.
Lootospark hoiab jalgpalli elus ka siis, kui ilm ei ole ideaalne. Kunstmuruväljak tähendab, et mäng ei jää ära – lihtsalt pannakse rohkem kihte selga ja mängitakse edasi.
Suvel kolib osa liikumisest tenniseväljakutele. Põlva Tenniseväljakud asuvad kohe Metsa 7 külje all, staadionist üle tee. Väljakud on hooajal mängijaid täis ja sellises kvaliteedis, mis nii mõnelegi tuntud väljakule silmad ette teeb.
Ja siis on vesi. Põlva Wakepark toob mängu tasakaalu, kiiruse ja väikese adrenaliini. Keegi õpib, keegi juba lendab üle vee, keegi ootab kaldal oma järjekorda. Põlva Paisjärve supelrand ühendab ujumise, võrkpalli, pumptracki ja skateparki huvilisi – igaüks leiab oma viisi liikuda. Mõni teeb trenni, mõni lihtsalt kulgeb. Mõlemad sobivad.
Põlvas on ka üks veidi vaiksem, aga väga omane liikumisviis – orienteerumine. Teisipäevakud toovad metsadesse kokku nii kogenud tegijad kui ka need, kes alles õpivad kaarti lugema. Orienteerumine ei ole ainult sport, vaid oskus liikuda, teekonda valida, loodust lugeda ja märgata. Lisaks on piirkonnas olemas MOBO rajad, mis võimaldavad sama kogemust igal ajal – telefoniga, omas tempos, ilma stardipaugu ja ajasurveta.
Põlva päris trump on siiski loodus. Mammaste Tervisespordikeskus oma ürgoru nõlvadel ja metsade vahel – talvel suusarajad, muul ajal jooks, kõnd ja discgolf. Kõrval välijõusaal, kus saab trenni teha ilma seinte ja katuseta. Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. 3 km pikkusel rajal saab jalutada, joosta, kepikõndida, rattaga sõita ja lumerikkal talvel suusatada. Kes on julgem, saab just Intsikurmu kaudu Haanja meestele külla minna – joostes või rattaga.
Ja siis on veel Põlva Lasketiir Metsa 7 hoones, maa all – täiesti teistsugune tempo. Vaikus, keskendumine ja täpsus. Mitte kiirus, vaid kontroll. Hea tasakaal kõigele muule.
Kokkuvõttes ei paista Põlva silma ühe suure asjaga, vaid sellega, et kõik toimib koos. Spordisaalid, väljakud, vesi ja mets – kõik on olemas ja kasutuses. Sa ei pea siia tulema sporti tegema, aga kui tuled, hakkad siin iseenesest liikuma.
Romet Oone, SA Põlva Sport juhataja