Intsikurmu
Põlva ja Rosma küla vahel, Orajõe ürgoru nõlvadel paikneb Intsikurmu (kohalikus murdes ja ajaloos ka Indsikurm või Itsikuurma) — künklik ja metsane paik, mis toob looduse kiiluna päris Põlva südame lähedale.
Järsk, künklik ja osades orupõhjades märg maa on nii põllupidajad kui ka majaehitajad siit sajandeid suuresti eemal hoidnud ja nii on pooleldi Põlva linna alla kuuluv maa-ala endiselt metsik paik. Suur osa Intsikurmust on looduskaitsealune parkmets ning ka ülejäänud soppidesse jäävad edasist ehitust piiravad kaitsealuste käpaliste kasvukohad.
Parkmetsas asub linna laululava, kus peetakse nii tantsu- kui ka laulupidusid. Esimesed eesti kooride ühislaulmised toimusid siin juba 1855. aastal. Laululava ehitati siia kaunisse metsarüppe 1969. aastal arhitekt Vadim Tšentropovi projekti järgi. 2002. aastal põles lava maha ning see tuli järgnevail aastail taastada.
Tänapäeval on Intsikurmu laululava aktiivses kasutuses Põlva kontserdi- ja peopaigana. Siia mahub ligi 3500 lauljat, lava ees on plats tantsimiseks ja selle vastasnõlval pingid publikule. Laululava haldab ja selle programmi korraldab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus — aasta kontserdipaigaks 2025 valitud kultuuriasutus.
Üle Eesti tegi paiga kuulsaks aastatel 2013–2023 toimunud Intsikurmu muusikafestival, mis tõi Põlvasse tuhandeid külalisi ja tuntud rahvusvahelisi artiste. Üle kümnendi jõudsid paljud inimesed esimest korda elus Põlvasse ilma, et nad oleksid osanud seda päriselt plaanida — nad tulid ju Intsikurmule ja panid täpse maakaardi peas kokku alles kohale jõudes.
Festival sai kiiresti populaarseks: lisaks headele korraldajatele ja esinejatele mängis suurt rolli just tõeliselt võimas peopaik. Kontserdid sumedas suveõhtus, valgusküllases, künklikus männimetsas kõrgete puude all. Ja kui sellest veel vähe oli, siis oli kirsiks tordil Põlva linna kõigi võimaluste ja teenuste vahetu lähedus. Paraku viis koroonaepideemia festivali langusesse ja 2024. aastaks välja kuulutatud üritus jäeti ära.
Koht ise on alles ja pidusid korraldatakse edasi — jaanipäevade, laulu- ja tantsupidude kõrval toimuvad siin lõõtspillifestival Harmoonika ja mitmed tantsulisemad suvepeod. Üle-eestilise kuulsuse taastumine jääb oma aega ja uusi julgeid korraldajaid ootama.
Koha vägevuses on kindlasti oma osa ka nimel, selle kõla ilul ja meeldejäävusel. Indsikurm on nime saanud Rosma külas üle Orajõe paiknevalt maatükilt. Maatüki nimi on vanem kui Indsikurmu veski, mis ehitati siia 1920. aastatel. Kohanimekartoteegis on algse loodusnime vanemaks peetav kuju kirjas kui Itsikurm või Itsikuurma. Sõna kurm või kuurma tähendab eraldiolevat kohta, nukki või ka metsasaart. Hints või Ints on aga mehenime Hindrik mugandus — saksa nimest Hinz. Mõne sealse katastritüki nimekuju ongi Hintsikurmu.
Foto: Vaido Otsar, Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0
